Artikkel ilmus väljaandes Sakala 28. oktoober 2025
Möödunud nädalal, kui õpilased olid koolivaheajal, kogunes seltskond õpetajaid kogu Eestist Viljandi Kesklinna kooli, et saada juurde teadmisi ja oskusi, kuidas rakendada oma koolis noppeõpet.
Kesklinna koolist alguse saanud noppeõpe rakendamise mudel on viis, kuidas ühelt poolt toetada kiiremini edenevaid õppijaid ning teisalt toetada neid, kes vajavad kinnistamist ja kordamist, et anda igale lapsele võimalus oma võimeid iga päev täiel määral rakendada. See pole pelgalt projekt, vaid terviklik lähenemine, mis on nüüdseks laienenud üle Eesti.
Sihtasutuse Iga Laps on Andekas tegevjuht Eneli Rimpel selgitas, et noppeõpe aitab õpet kohandada õpilaste võimete ja vajaduste järgi. Maailmas kasutatakse seda laialdaselt – Ameerika Ühendriikidest kuni Singapurini. Eestis on see seni olnud pigem erandlik.
“Otsisime sihtasutusega süsteemset lahendust, et õpilaste anded ei läheks raisku ning iga õppija saaks oma potentsiaali koolipäeva sees realiseerida,” rääkis Rimpel.
Viljandis sündinud idee on nüüdseks kasvanud üle-eestiliseks ettevõtmiseks. Rimpeli sõnul uuriti 2023. aastal Viljandi koolides annete arendamise olukorda ning just Kesklinna kooli meeskonnalt tuli ettepanek proovida noppeõpet matemaatikas, milles teadmiste lüngad kipuvad kiirelt süvenema. Kesklinna kool saigi katsekooliks ning nüüdseks on sealsed õpetajad Eva Ool ja Anneli Luik sihtasutuse sisutiimis. “Nende kogemus on hindamatu,” kinnitas Rimpel.
Noppeõpe tähendab, et kiiremini edenevad õpilased õpivad kord nädalas ainet süvendatult ja laiendatult, samal ajal kui teised keskenduvad kinnistavale õppele.
“Laias vaates on noppeõpe paradigma muutus, kus suuname fookuse õppija puudujääkidelt tema tugevuste ja potentsiaali arendamisele,” ütles Rimpel.
Ta rõhutas, et eesmärk pole lahterdada õpilasi andekuse või tubliduse järgi, vaid see, et iga õppija saaks tunnis piisavalt pingutada oma võimete kohaselt, sest just see loob eduelamuse ja suurendab motivatsiooni.
Rimpeli sõnul saab noppeõpet rakendada kõigis Eesti põhikoolides, küsimus on vaid juhtkonna ja õpetajate valmisolekus mõtteviisi muuta.
“Noppeõppe rakendamine võimaldab väljuda õpik-töövihik lahendusest. See avab õpetajatele võimaluse loovamaks ja õppijakesksemaks lähenemiseks,” märkis ta.
Rahaline kulu on tema sõnul väike: kuni kaks protsenti kooli õpetajate tööjõukulust aastas ja see on võimalik katta koolidele mõeldud diferentseerimisfondist. Uusi töötajaid selleks palkama ei pea, sest nagu Rimpel ütles, on seda võimalik korraldada, kaasates klassi-, aine- ja abiõpetajaid ning eripedagoogi.
Koolivaheajal kogunes Kesklinna kooli 25 õpetajat, et läbida matemaatika noppeõppe praktiline väljaõpe. Esindatud olid Heimtali ja Kalmetu, aga ka Tartu, Saku, Pärnu ja Võru kool.
Koolitus koosneb kahest moodulist ja neljast koolituspäevast. “Esimesel kahel päeval anti teoreetiline ülevaade andekuspedagoogikast ja noppeõppest, seejärel loodi oma noppeõppe tunnikava, mida õpetajad kohe ka rakendama hakkavad,” kirjeldas Eneli Rimpel. Järgmine koolitusmoodul on veebruaris, mil analüüsitakse esimesi tulemusi.
Nüüdseks on noppeõpet rakendanud või seda alustamas 24 kooli üle Eesti. “Kõiki koole, kellega sihtasutus teele läheb, toetame kolm aastat. Jõustame iga kooli juhtkonda ja toetame õpetajate professionaalset arengut,” selgitas Rimpel.
Kui praegu kasutab mudelit 15 kooli, siis eesmärk on 2027. aastaks jõuda vähemalt 40 koolini.
“Koolid otsivad lahendusi ja sihtasutus on loodud selleks, et välja töötada ja pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi, et mitte ühegi Eesti lapse tugevus ei läheks raisku,” rõhutas Rimpel.
