Autor: Eneli Rimpel
Artikkel ilmus väljaandes Postimees 19. oktoober 2025
- Matemaatika on peamistest põhjustest, miks laps koolitee pooleli jätab.
- Noppeõppe rakendamine soodustab häid suhteid õpetajate ja õpilaste vahel.
- Noppeõppe rakendamise mudel on tõenduspõhine sekkumine, millel on potentsiaal laieneda igasse kooli.
Matemaatika on põhiaine ja kõik Eesti õpilased puutuvad sellega igapäevaselt kokku. Samuti on matemaatika spetsiifiline aine, kus iga järgnev teadmine baseerub eelnevatele teadmistele. See tähendab, et juba esmaste õpilünkade tekkimisel on õppijal väga keeruline õppetöös edasi liikuda ning õpimotivatsioon võib langeda, kirjutab SA Iga Laps on Andekas tegevjuht Eneli Rimpel.
Nagu lumepall, mis veeredes kasvab, süvenevad ka õpilüngad, kuniks matemaatika muutub lapse jaoks äärmiselt keeruliseks ja liialt väljakutsuvaks. Seda ilmestab tõik, et pea iga neljas Eesti põhikooli lõpetaja ei ületa matemaatika põhikooli eksami lävendit. Teisalt on õpilasi, kes eakaaslastest õpitulemused kiiremini saavutavad ja mida aeg edasi, seda enam ainetunnis igavlevad. Need on märgid süsteemsest probleemist, mis mõjutab tuhandeid noori igal aastal.
Ka rahvusvahelised uuringud toovad välja, et matemaatika on peamistest põhjustest, miks laps koolitee pooleli jätab. Seega tuleb õpilünkade vältimiseks üldhariduskoolis luua igat õppijat toetav keskkond, mis hõlmab läbimõtestatust nii õppekorralduses, -sisus kui ka -meetodites.
Ühe võimaliku lahenduse pakub noppeõppe rakendamise mudel, kus kord nädalas jagatakse ainetund kaheks eraldi tunniks. Need õpilased, kes on vastava teema õpitulemused juba saavutanud, liiguvad noppetundi, kus nad õpivad ainet süvendatult ja laiendatult. Samal ajal toimub kinnistav tund neile, kes vajavad kordamist, kinnistamist ja personaalsemat lähenemist õpitulemuste saavutamiseks.
Oluline on mõista, et see pole püsiv jagunemine «tugevate» ja «nõrkade» vahel. Õpilaste liikumine toimub paindlikult, kitsa teema alusel – ühes teemas võib laps olla noppegrupis, teises vajada kinnistamist. Rühmitamine arvestab mitut kriteeriumit: huvi, võimekust, edenemise tempot ja individuaalset õpivajadust. Noppeõppe rakendamise mudel loob pinnase, kus iga õpilase aeg on koolipäeva sees väärtustatud. Õpitulemused saavutanud õppijad ei pea ootama, kuni kõik klassikaaslased teemat omandavad, vaid saavad liikuda edasi ja sukelduda sügavamale. Aeglasema edenemise tempoga õppijate jaoks tähendab see, et nad saavad rohkem aega, personaalset tähelepanu ja kordamise võimaluse. See on üks võimalus, et ennetada õpilünkade tekkimist, sest on aega teemat rahulikult kinnistada.
Teaduskirjandus toob välja, et noppeõppe rakendamine soodustab häid suhteid õpetajate ja õpilaste vahel, toetab märkimisväärset oskuste taseme arengut ning suurendab õpilase õpimotivatsiooni.
Sihtasutus Iga Laps on Andekas jälgib noppeõppe mõju süsteemselt kolmel tasandil: õpimotivatsiooni (koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja üliõpilastega), õpitulemuste (hinnete, tasemetööde ja eksamite) ning subjektiivse tagasiside kaudu.
Tulemused on julgustavad: rahulolu matemaatika õppekorraldusega on kasvanud kõigis kolmes sihtrühmas – õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate seas. Õpetajad on välja toonud, et noppeõppe mudeli rakendamine on andnud õpetamisele uue hingamise ja see hoiab ka õpetajat ennast vormis. Samuti annab mudeli rakendamine võimaluse väljuda õpik-töövihik lahendusest. Lapsed tänavad õpetajaid isiklikult noppetundide eest ning toovad välja, et noppeõppes on hea olla, sest seal on raskemad ülesanded. Lapsevanemad näevad, et nende laste individuaalsed vajadused leiavad koolis positiivset vastukaja. Lisaks on tõusnud pilootkoolis nii matemaatika üleminekueksamite kui ka põhikooli lõpueksamite 100 punti sooritajate arv. Esimese kolmeaastase tsükli põhjalik matemaatika õpimotivatsiooni analüüs valmib 2026. aasta kevadel.
Noppeõppe mudeli rakendamine on tehtav koolis oleva inimressursi varal ning rahaline kulu on minimaalne, kuni kaks protsenti kogu aasta tööjõukulust. Rahastamiseks on võimalik kasutada diferentseerimisfondi, mis just õppe diferentseerimiseks mõeldud ongi ning mida riik järgnevatel aastatel ka suurendada plaanib. Seejuures on oluline roll kohalikel omavalitsustel kui peamistel põhikoolide pidajatel suunata fondi vahendid koolidesse.
22. oktoobril toimub juba teine üle-eestiline seminar: «Noppeõppe rakendamine põhikoolis – mis? miks? kuidas?». Suur huvi näitab, et koolid otsivad lahendusi. Noppeõppe rakendamise mudeli võti pole lihtsalt õppekorralduslik muutus. See on mõttemustri muutus – kaasava hariduse kontekstis fookuse nihutamine õppija puudujääkidelt tema tugevustele ja potentsiaali arendamisele.
SA Iga Laps on Andekas missioon on selge: iga õpilase ande märkamine ja toetamine, et kõigi õppijate potentsiaal realiseeruks parimal viisil. Noppeõppe rakendamise mudel on tõenduspõhine sekkumine, millel on potentsiaal laieneda igasse Eesti üldhariduskooli.
