Autor:
Eneli Rimpel
Artikkel avaldati väljaandes Sakala 8. oktoobril 2026
Kui räägime koolis laste toetamisest, mõtleme sageli esimesena sellele, kuidas aidata järele õpilast, kel on tekkinud lüngad. Sama oluline on aga küsimus, mis saab lapsest, kes on valmis liikuma kiiremini, sügavamale ja kaugemale. Kui tema päevad mööduvad, lahendades ülesandeid, mis talle piisavat pingutust ei paku, jääb tema potentsiaal kasutamata.
Matemaatika noppeõppe rakendusmudel on üks võimalus teha koolipäeva sees ruumi õppijate erinevustele. Mudel koosneb kahest paralleelsest õppimisvõimalusest. Suurema osa nädalast õpitakse tavaklassis koos. Kord nädalas liiguvad aga konkreetse teema õppimiseks suurema valmisolekuga õpilased noppetundi, kus õppekava teemasid laiendatakse, süvendatakse või muudetakse keerukamaks. Teised õpilased osalevad samal ajal tunnis, kus saavad rohkem aega, tuge ja tagasisidet parajasti omandatavate teadmiste ja oskuste kinnistamiseks. Mõlemad tunnid lähtuvad õppekavast.
Noppe- ja kinnistav tund on omakorda osa suuremast rakendusmudelist, mille töötas välja sihtasutus Iga Laps on Andekas (ILOA) 2023. aastal koostöös Viljandi Kesklinna kooli toonase juhtkonna ja õpetajaskonnaga. Mudelisse on integreeritud kolmeaastane jõustamisperiood, mil ILOA pakub koolide õpetajatele väljaõpet ja professionaalse arengu toetamist, juhtkonna võimestamist, mentorlust, kogemuste vahetamist teiste võrgustiku koolidega, mudeli kohandamist kooli vajadustest lähtuvalt ning tulemuste seiramist fookusega kõigi õpilaste õpimotivatsioonil.
Miks alustasime matemaatikast? Matemaatika on kumulatiivne aine: uus teadmine toetub varasemale. Kui lüngad jäävad õigel ajal täitmata, muutub edasiliikumine järjest raskemaks. Teisalt võib ka pidevalt liiga lihtne õpe motivatsiooni vähendada, sest laps ei koge jõukohast pingutust ega õpi raskustega toime tulema. Matemaatiline võimekus võib avalduda varakult ning matemaatika mõjutab hilisemaid edasiõppimise valikuid.
2026. aasta põhikooli matemaatika lõpueksamil jäi alla 50 protsendi piiri ligikaudu iga neljas lõpetaja. Samal ajal on mure ka skaala teises otsas: PISA tulemuste järgi kahaneb ka tippsooritajate osakaal. Need kaks poolt räägivad ühest ja samast probleemist: ühetaoline õpe ei pruugi pakkuda kõigile lastele seda, mida nad arenguks vajavad.
Noppeõppe rakendusmudeli mõte on suunata fookus õpilaste puudujääkidelt tugevustele, kaotamata seejuures silmist kedagi, kes vajab rohkem tuge.
2024.–2026. aasta tulemused mudelit rakendavas koolis on julgustavad. VII–IX klassis püsis noorte motivatsioon matemaatikat õppida ning põhikooli lõpueksamil 90–100 protsenti saavutanute osakaal kasvas 19,2 protsendilt 30,4 protsendini. Need tulemused ei tõesta, et üks mudel lahendab kõik matemaatikaõppe probleemid, kuid annavad olulise signaali, et teadlikult kohandatud õppekorraldus võib toetada nii motivatsiooni kui ka häid ainealaseid tulemusi.
Kolme aastaga on mudeli rakendamise protsess jõudnud 28 kooli, mõjutatud on enam kui 10 000 õpilast. Noppeõppe väljaõppe on läbinud 25 õpetajat, millele lisandub käesoleval õppeaastal veel vähemalt 40 õpetajat. ILOA siht on 2027. aastal jõuda 100 koolini.
Koolide tagasisidest tuleb esile, et õpilased väärtustavad noppetunnis huvitavaid ja väljakutsuvaid ülesandeid, õpetaja tuge, väiksemat rühma, rahulikumat õpikeskkonda ning võimalust koos arutada. Üks õpilane kirjeldas: „Vahel on ülesanded päris rasked, aga siis on eriti hea tunne, kui lõpuks hakkama saan.“ See ongi õppimise üks keskseid kogemusi: mitte teha kogu aeg seda, mida juba oskad, vaid õppida pingutama ja kogeda, et pingutus viib edasi. Kinnistava tunni õpilased toovad omakorda esile võimaluse rahulikult korrata ja omas tempos õppida.
Õpetajad hindavad võimalust pakkuda suurema valmisolekuga õpilastele sisulisi väljakutseid ning samal ajal pühenduda rohkem neile, kes vajavad kinnistamist. Õpetajad on märganud õpilaste suuremat kaasatust, iseseisvust ja vastutustunnet. Samas toovad nad välja ka kitsaskohti: noppetunni ettevalmistamine võtab aega, häid õppematerjale on vaja juurde, õpetajate koostöö peab olema süsteemne ning tunnid peavad toimuma regulaarselt.
Lastevanemate tagasiside on olnud valdavalt positiivne. Nad toovad esile laste kasvanud huvi matemaatika vastu, loova probleemilahenduse, väiksemas rühmas õppimise ning julguse proovida ja eksida. Samal ajal soovivad vanemad rohkem infot selle kohta, mida täpselt noppe- ja kinnistavas tunnis tehakse. See on oluline meeldetuletus: mudel ei tööta üksnes tunniplaani ümbertegemisega. Vaja on teadlikku juhtimist, õpetajate koostööd ja selget kommunikatsiooni.
Artiklikogumiku “Eesti inimarengu aruanne 2026” peatoimetaja, filosoof ja majandusteadlane Eneli Kindsiko ütles septembris Saku gümnaasiumis hariduskonverentsil „Insenerid sünnivad põhikoolis“, et Eestis ei ole demograafilist luksust jätta ühtegi last maha. Kui aastas sünnib alla 10 000 lapse, on iga õppija potentsiaal oluline nii tulevast tööjõudu kui ka ühiskonna arengut silmas pidades.
See mõte peaks olema meie hariduse lähtekoht. Me ei saa endale lubada, et osa lapsi lõpetab põhikooli lünkadega ja osa õpib aastaid alla oma võimete. Mõlemal juhul läheb potentsiaal raisku.
Paradigma muutus, mida vajame, on lihtne sõnastada, kuid nõuab koolilt teadlikke valikuid ja fokusseeritud tegutsemist. Põhikoolis peavad tipud saama lennata ja keegi ei tohi maha jääda. Iga laps peaks kooliaastate jooksul õppima märkama oma tugevusi, kogema võimetekohast pingutust ja saama võimaluse neid tugevusi edasi arendada. Põhikoolist peaks väljuma võimalikult suure õpimotivatsiooniga noor, kes oskab, suudab ja tahab liikuda järgmisse haridusastmesse.
Eesti hariduse edu ei tohiks seetõttu mõõta ainult sellega, kui paljud jõuavad miinimumini. Sama oluline on küsida, kui paljud lapsed jõuavad koolis oma tegeliku potentsiaali lähedale.
Sihtasutus Iga Laps on Andekas (ILOA) on ettevõtjate loodud ja erarahal tegutsev organisatsioon, mille missioon on iga lapse ande märkamine ja toetamine, et kõigi õppijate potentsiaal saaks parimal viisil realiseeruda. Matemaatika on ILOA esimene sekkumisvaldkond. Viimased kolm aastat on ILOA jõustanud koole noppeõppe mudeli rakendamisel, kuid meie eesmärk on suurem kui üks mudel või üks õppeaine: nihutada hariduses fookus lapse puudujääkidelt tema tugevustele ja potentsiaalile.
