Skip to main content

Järvamaa järgmine tippinsener võib sirguda ka väikesest maakoolist

Autor:
Eneli Rimpel

Artikkel avaldati Järva Teatajas 18. november 2026


Tulevase inseneri huvi matemaatika ja keerukate probleemide lahendamise vastu võib saada hoo sisse just väikeses maakoolis. Selleks vajab ka kiiresti edenev õpilane võimalust pingutada ja ennast proovile panna. Kuidas pakkuda talle piisavalt väljakutseid ning samal ajal toetada rohkem harjutamist vajavaid lapsi, arutasid Järvamaa koolide õppejuhid 16. novembril Paides koos sihtasutusega Iga Laps on Andekas (ILOA).

Sihtasutuse Järvamaa kutsel toimunud kohtumisel tutvustati matemaatika noppeõppe tervikmudelit ning jagati koolide kogemusi. Järvamaal teevad ILOAga juba teist aastat koostööd Türi põhikool ja Imavere kool. Tänavu sügisel liitusid võrgustikuga Väätsa põhikool ja Koigi kool. Üle Eesti rakendab mudelit 28 kooli.

Kohtumisel jäi kõlama koolide soov leida lahendusi, et tipud saaksid lennata ja keegi ei jääks maha. Tähelepanu vajavad nii õpilased, kellele tavapärastest ülesannetest väheks jääb, kui ka need, kes vajavad teema mõistmiseks rohkem aega ja tuge.

Ka matemaatikatipp vajab võimalust pingutada

Väätsa põhikooli õppejuht selgitas, et mudeli rakendamiseni viis tähelepanek: põhikooli lõpus ei paista matemaatikatipud enam samamoodi välja. Kool näeb noppeõppe mudelis võimalust pakkuda ka suurema potentsiaaliga õpilastele õpikeskkonda, kus nad saavad pingutada ja kogeda õnnestumisrõõmu.

Kui õpilane saab lahendada ülesandeid, mille vastus ei tule kohe, on tal võimalus arendada oma mõtlemist ja kogeda, et pingutus viib edasi. Nii saab kool hoida ja kasvatada huvi, mis võib tulevikus suunata noore inseneri teele.

Erinevad õppimisvajadused mahuvad koolipäeva sisse

Noppeõppe korral õpivad õpilased suurema osa matemaatikatundidest koos oma klassiga. Näiteks nelja matemaatikatunni puhul nädalas toimuvad kolm tundi koos klassiga. Neljandas tunnis saavad õpilased õppida vastavalt sellele, kui hästi nad käsil olevat teemat juba oskavad.

Teema omandanud õpilased õpivad noppetunnis süvendatult. Need, kes vajavad veel selgitusi ja harjutamist, saavad kinnistavas tunnis rohkem aega ning õpetaja tuge. Nii saab kool pakkuda vajalikku tuge ja lisaväljakutseid tavapärase koolipäeva sees.

Noppeõppe tervikmudel hõlmab lisaks õppekorralduse muutusele õpetajate väljaõpet ja kooli järjepidevat toetamist. ILOA aitab koolil mudelit oma võimalustega sobitada ning jälgida kõigi õpilaste matemaatika õpimotivatsiooni ja selle muutust ajas.

Muutuste elluviimisel loeb järjepidev tugi

Imavere kooli õppejuht tõi esile ILOA toe väärtuse. Kooli jaoks on olnud oluline, et muutuste elluviimisel on kõrval partner, kes aitab hoida fookust ja toetab järjepidevat tegutsemist.

Koigi kooli õpetajad on alustanud noppeõppe õpetajate väljaõpet ning kool liigub tervikmudeli rakendamise suunas juba käesoleval õppeaastal. See näitab väikese maakooli valmisolekut otsida ja katsetada võimalusi, et iga õpilane saaks oma võimeid arendada.

Iga laps vajab matemaatikatundi, kus ta saab jõukohaselt pingutada, kogeda õnnestumist ja saada vajaduse korral tuge. Ka Järvamaa koolid saavad olla tulevaste inseneride kasvulavaks, kui lapse huvi märgatakse ja sellele antakse ruumi kasvada.

Haridusuuendaja: iga õppija tugevused väärivad märkamist ja arendamist

SA Järvamaa haridusuuendaja Barbi Paatsi sõnul on Eesti haridussüsteemis pikka aega olnud tähelepanu keskmes eelkõige õpiraskustega ja täiendavat tuge vajavate õpilaste toetamine, mistõttu on õppijate tugevuste märkamine ja annete süsteemne arendamine jäänud sageli tagaplaanile.

«Oleme hariduses harjunud rääkima sellest, kuidas toetada õpilasi, kellel on õppimisega raskusi. See on kahtlemata väga oluline, kuid samavõrd peame märkama ja arendama iga lapse tugevusi ning looma võimalusi tema võimete avaldumiseks. Igas lapses peitub anne, meie ülesanne on see üles leida ja luua tingimused selle arenguks. On rõõmustav, et viimastel aastatel pööratakse Eestis järjest enam tähelepanu õppijate annete märkamisele ja teadlikule arendamisele,» sõnas Paatsi.

Tema hinnangul on SA Iga Laps on Andekas tegevus hea näide sellest, kuidas pakkuda koolidele praktilisi lahendusi, mis aitavad arvestada õppijate erinevate võimete ja vajadustega.

«Loodan, et tänane kohtumine andis Järvamaa koolidele inspiratsiooni ja julgust oma seniseid praktikaid üle vaadata ning otsida uusi võimalusi õppijate tugevuste toetamiseks. Noppeõppe rakendusmudel on üks võimalus muuta õppetöö paindlikumaks ja pakkuda õpilastele võimetekohaseid väljakutseid juba tavapärase koolipäeva sees. Meie soov on, et järjest rohkem Järvamaa koole leiaks tee õppijate tugevuste süsteemse märkamise ja arendamiseni, sest ühegi lapse arengupotentsiaal ei tohiks jääda kasutamata ega sõltuda sellest, kui suures või väikeses koolis ta õpib,» rõhutas Paatsi.

Jagage seda artiklit