Artikkel ilmus insener.ee lehel
Kevadel avaldatud andmed matemaatikaalase edenemise kohta Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides olid tagasihoidlikud. Tulemused on otsene viide, et reaalainete õpetamises ning õpilaste õpimotivatsiooni kujundamises on jätkuvalt olulisi puudusi. Hariduspoliitika kujundajad tegelevad sageli probleemide tagajärgedega, näiteks kutsekeskhariduses pakutava tasandusaasta kaudu. Märksa olulisem on aga jõuda põhjusteni: MIKS kaob paljudel lastel põhikoolis õpimotivatsioon? Kui need põhjused on mõistetud, saab teadlikult kujundada lahendusi, mis aitavad õpimotivatsiooni kasvatada. Sellisel ennetaval lähenemisel on pikaajaline mõju, mis vähendab hilisemaid õpiraskusi ja toetab laste arengut kogu haridustee vältel.
Reaalainete õpimotivatsiooni tugevdamise eesmärgil kohtusid juuli lõpus sihtasutuse Iga Laps on Andekas ja Eesti Inseneride Liidu esindajad, et kaardistada koostöövõimalusi Eesti põhikoolide õpilaste õpimotivatsiooni parandamiseks. Mõlemad organisatsioonid usuvad, et õppimine algab lapse loomulikust uudishimust. Seetõttu panustatakse tegevustesse, mille kaudu avastatakse iga lapse tugevused, loovus ja huvid. Lapse erisusele toetudes on võimalik kujundada individuaalne õpitee, mis võimaldavad igal lapsel omandada teadmisi ja oskusi temale sobivas tempos ja viisil.
Kaija Kits, Eneli Rimpel, Iga Laps on Andekas; EUR ING Arvi Hamburg, Indrek Orav, Eesti Inseneride Liit
Üheks selliseks võimaluseks on rakendada koolipäeva sees noppeõppe mudelit. See on välja töötatud sihtasutuse Iga Laps on Andekas poolt koostöös tegevõpetajatega ning rakendusmudel on juba näidanud häid tulemusi. Tänaseks rakendab mudelit koostöös sihtasutusega pea 30 uuendusmeelset kooli ja seda tänu eraettevõtjate panusele. Eesmärk on 2027. aastaks jõuda 100 Eesti põhikoolini. Eesti Inseneride Liidu tehnoloogiaõppe algatus „Tee ise droon“ on tänaseks jõudnud ligikaudu 10% Eesti põhikoolidest, seda nii eraettevõtete kui ka Eesti Teadusagentuuri toel.
Eesti tööstus vajab tulevikus noori spetsialiste, kelle teadmised füüsikas, keemias, matemaatikas on tugevad ning kes suudavad aastate pärast panustada Eesti eksportiva tööstuse rahvusvahelisse konkurentsivõimesse. Vundament luuakse põhikoolis. Kahe organisatsiooni koostöö eesmärk on toetada iga lapse arengut nii, et ükski õpilane ei jääks õpiteel kõrvale ning igaüks saaks saavutada oma parima võimaliku haridustaseme ja leida endale sobiva arengusuuna. Tüdrukute ja poiste arengutempo on erinev ning sama oluline on arvestada iga lapse isiksuse, õpistiili ja koostööoskustega. Seetõttu pakub noppeõppe rakendamise mudel kõigile õppijatele arenguvõimalust lähtuvalt nende võimetest, huvist, õpivajadustest ja valmisolekust. Igale lapsele luuakse võimalus õppida turvalises keskkonnas, kus õpetajal on aega märgata iga õppijat ning kujundada temaga usalduslik kontakt.
Lapsekeskne õppimine eeldab, et õpetaja suudab vaadata maailma lapse vaatenurgast. Täiskasvanuna peame oskama astuda lapse mõttemaailma ning mõistma, kuidas teadmised ja oskused lapse jaoks kujunevad. Just selline lähenemine aitab kujundada sisemist õpimotivatsiooni ning loob eeldused elukestvaks õppimiseks. Uue õppeaasta alguseni on jäänud vaid mõned nädalad ning üha enam kerkib küsimus: kuidas täiendada Eesti haridust kaasaegsete õppeviisidega? Milline on riigi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi roll ning kuidas saavad sellesse protsessi panustada ettevõtted, kes soovivad toetada Eesti tulevikku?
Viimastel aastatel on osa lisarahastusest suunatud eelkõige tehnoloogilistesse lahendustesse. Tehnoloogia on oluline, kuid põhikooliõpilaste areng vajab ennekõike loovuse, mõtlemisoskuse ja õppimisrõõmu süsteemset toetamist õpetajate poolt. Noppeõppe rakendusmudel loob selleks klassiruumis võimaluse. Pedagoogilisest vaatenurgast peab tehnoloogia täiendama õpetajat, mitte asendama õpetaja ja õpilase vahelist dialoogi! Peame arendama laste loovat mõtlemist, mis loob aluse loogilisele arutelule ning abstraktse matemaatilise mõtlemise kujunemisele. Matemaatika noppeõpe koos tehnoloogiaõpetajate ja teiste aineõpetajatega koostöös on hea näide lõimitud õppest, kus erinevad õppeained toetavad üksteist. Selline lähenemine aitab õpilastel paremini mõista maailma toimimist ning näha seoseid matemaatika, loodusteaduste, tehnoloogia ja eesti keele vahel.
Loovalt mõtlevasse ja motiveeritud lapsesse investeerimine juba põhikoolis loob eeldused, et gümnaasiumisse ja kutsekeskharidusse jõuavad iseseisvalt mõtlevad, arutlevad ning õppimisest huvitatud noored. See aitab ennetada paljusid tänaseid õpimotivatsiooniga seotud probleeme. Kuigi õppimine ei muutu kunagi täiesti probleemivabaks ning tulevik toob kaasa uusi väljakutseid, annab hea analüüsi- ja järeldusoskus noortele võime neid kiiremini mõista ja lahendada.
Eesti Inseneride Liit on oma aastatepikkuse töö käigus veendunud, et huvi tehnoloogia, füüsika, keemia ja matemaatika vastu kujuneb lastes juba põhikooli esimeses astmes. Selle toetamiseks oleme arendanud koostööd huvikoolide ja -ringidega, VIVITA Lahenduste Laboratooriumi, Innokase huvikooli ning paljude teiste partneritega.
Koostöö sihtasutusega Iga Laps on Andekas annab võimaluse ühendada mõlema organisatsiooni tugevused ning suurendada panust laste arengusse. Selle koostöö tegelik tulemus ei kajastu ainult tänastes õpitulemustes, vaid aastate pärast, kui tänased põhikooliõpilased lõpetavad ülikooli ning alustavad oma karjääri inseneeria, teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Just sellised andekad ja uudishimulikud noored on Eesti töötleva tööstuse tulevased eestvedajad!
EUR ING Enn Kerner
juhatuse liige
